1. Disaini põhiprintsiibid ja juhtideoloogia:
(1) Rakendada „rahvakeskse” juhtideoloogiat;
(2) Rakendada ohutuse tagamise tootmispoliitikat põhimõttel „ohutus ennekõike, ennetamine ennekõike”;
(3) Valige seadmed, millel on väike energiatarve, kõrge efektiivsus, ohutus ja töökindlus ning mis on hõlpsasti kasutatavad ja hooldatavad;
(4) Valida mõistlikke kaevandamistehnikaid ning arendus- ja transpordikavasid, püüdes saavutada tehnilist usaldusväärsust ja majanduslikku ratsionaalsust, vältides samal ajal keskkonnaohtusid maavarade arendamisel ja kasutamisel.
2. Projekteerimise põhisisu hõlmab tootmissüsteeme ja abisüsteeme, mis jagunevad peamiselt järgmisteks kolmeks osaks:
(1) Kaevandamine:
Avatud kaevandamise piiri määramine;
Arendusmeetodite ja kaevandamismeetodite määramine;
Tootmisprotsessi valik;
Tootmisseadmete võimsuse kontrollimine ja valik (välja arvatud maagi töötlemise ja väliste transpordivahendite ja -rajatiste seadmed).
(2) Abisüsteem:
Kaevandusala üldplaneering transpordile;
Kaevanduste elektrivarustus, masinate hooldus, veevarustus ja kanalisatsioon, küte;
Kaevandusosakondade ning tootmis- ja elamuhoonete ehitus;
Ohutus ja tööhügieen;
Keskkonnakaitse kaevanduspiirkondades.
(3) Ettevõtte hinnanguline investeering ja majanduslik kasu.
Olemasoleva teabe ja praeguse kaevandusolukorra põhjal ning pärast omanikuga konsulteerimist annab see projekt ainult kaevandusprojekti täieliku lahenduse. Abirajatiste (nt mehaanikahooldus, autohooldus, elektrihooldus, veevarustus, elektrivarustus, välistransport ja side kaevandusalal) ja olmerajatiste kohta on antud vaid esialgne hinnang. Omanik teeb algsetel rajatistel võrreldes projektiga asjakohaseid tehnilisi muudatusi, et need vastaksid projekti nõuetele. See projekt sisaldab finantshinnangu ja majandusanalüüsi jaoks koguinvesteeringus ainult hinnangulist eelarvet.
3. Ennetavad meetmed projekteerimisel:
Kitse ravimeetodid
Lubjakivikaevanduste puhul võib pärast kaevanduse sulgemist istutada puid või katta need mullaga ja seejärel uuesti harida.
Meetmed lahtiste kaevanduste nõlva lõpliku stabiilsuse tagamiseks ja nõlva varingu vältimiseks
(1) Kaevandamist tuleb läbi viia vastavalt asjakohastele projekteerimisparameetritele ja paigaldada õigeaegselt ohutusplatvormid.
(2) Lõpliku piiriseisundi lähedal lõhkamisel kasutatakse kontrollitud lõhkamist, et säilitada kivimimassi terviklikkus ja piiriseisundi stabiilsus.
(3) Kontrollige regulaarselt nõlvade ja äärealade stabiilsust ning puhastage viivitamatult lahtised ujuvad kivid. Koristajad peaksid kandma kaitsekiivrit ning kinnitama turvavööd või -köied.
(4) Rajada kaevandusalast väljapoole sobivatesse kohtadesse pealtkuulamiskraavid ja kaevandusalas sisse ajutised kuivenduskraavid, et õigeaegselt eemaldada kaevandusalast kogunenud vesi ja vältida vee sisse vajumist nõlva vajumist.
(5) Nõrga kivimi nõlva, näiteks pinnase nõlva, ilmastikutsooni nõlva, purunenud tsooni nõlva ja nõrga vahekihi nõlva korral kasutatakse tugevdamismeetodeid, nagu ankurdamine, mördimüürimine ja pritsbetooni paigaldamine.
Elektriohtude ennetamine ja piksekaitsemeetmed
Kaevandustes on vähem ja kontsentreeritumalt elektriseadmeid. Elektrilöögiõnnetuste vältimiseks tuleks võtta järgmisi meetmeid:
(1) Paigaldada generaatoriruumi ohutusseadised, akende ette metallpiirded ja ohutusmärgid;
(2) Paigaldage generaatoriruumi üks kaevanduslaadimise avariivalgusti ja 1211 tulekustuti;
(3) Avage generaatoriruumi uks väljapoole, et hõlbustada põgenemist;
(4) Vahetage osa liine vananenud isolatsiooniga, parandage mittestandardsed liinid ja korraldage generaatoriruumi elektriliinid korrapäraseks paigutuseks; mõõteruumist läbivad liinid tuleb eraldada ja neid ei tohi kokku siduda ning kaitsta isoleerivate hülssidega;
(5) Jaotuspaneelil olevate defektsete elektriseadmete õigeaegne remont ja väljavahetamine;
(6) Varustage mehaaniliste õnnetuste suhtes altid seadmed avariiväljalülitusseadmetega. Seadmete puhastamisel ja pühkimisel on rangelt keelatud loputada neid veega või pühkida elektriseadmeid niiske lapiga, et vältida lühiseid ja elektrilööke.
(7) Elektrihoolduse ohutusmeetmed:
Rakendage elektriseadmete hoolduseks tööpiletite süsteem, töölubade süsteem, töö järelevalvesüsteem, töö katkestamise, üleviimise ja lõpetamise süsteem.
Madalpinge all tehtavaid töid peaks jälgima selleks spetsialiseerunud personal, kasutades isoleeritud käepidemetega tööriistu, seistes kuivadel isoleermaterjalidel, kandes kindaid ja kaitsekiivrit ning kandes pikkade varrukatega riideid. Rangelt on keelatud kasutada tööriistu nagu viilid, metalljoonlauad, harjad või tolmuharjad koos metallesemetega. Madalpinge jaotuskilpide ja vooluvõrkudega töötamisel tuleb täita töökaardid. Madalpingemootorite ja valgustusahelatega töötamisel võib kasutada suulist suhtlust. Ülaltoodud töid peavad tegema vähemalt kaks inimest.
Madalpingeahela voolukatkestuse ohutusmeetmed:
(1) Katkestage hooldusseadmete kõikide osade toide, eemaldage kaitse ja riputage lüliti käepidemele silt kirjaga „Sisselülitamine keelatud, keegi töötab!“.
(2) Enne töö alustamist on vaja kontrollida elektriühendust.
(3) Vajadusel võtke tarvitusele muid ohutusmeetmeid.
Pärast voolukatkestust kaitsme vahetamist tuleb töö jätkamisel kanda kindaid ja kaitseprille.
Ohutu kauguse nõuded: Madalpinge õhuliinide ja hoonete vaheline minimaalne kaugus.
Õhuliini kaitsetsoon on ala, mis moodustub kaabli serva maksimaalse arvutatud horisontaalse kauguse ja hoonest horisontaalse ohutu kauguse summast pärast tuule kõrvalekaldumist kahe paralleelse joone vahel. 1-10 kV on 1,5 m. Maa-aluse elektrikaabli kaitsetsooni laius on ala kahe paralleelse joone vahel, mis moodustuvad 0,75 m kauguselt maa-aluse elektrikaabli liini maandusvaiadest mõlemalt poolt. Kõrgepingeliinid peaksid olema mitmesuguste mehaaniliste seadmete kõrgeimast osast rohkem kui 2 m kõrgemal ja madalpingeliinid peaksid olema mitmesuguste mehaaniliste seadmete kõrgeimast osast rohkem kui 0,5 m kõrgemal. Õhuliinide ja hoonete vaheline vertikaalne kaugus: 3-10 kV liinide puhul ei tohiks see olla väiksem kui 3,0 m maksimaalse arvutatud läbipainde korral; ja see peab vastama metalli- ja mittemetallist kaevanduste ohutusnõuetele (GB16423-2006).
Minimaalne kaugus juhtmest maapinnani või veepinnani (m)
Minimaalne kaugus servajuhtmest hooneni
Piksekaitserajatised tuleb projekteerida rangelt vastavalt „Hoonete piksekaitse projekteerimise eeskirja” asjakohastele sätetele.
Kaevandushooneid ja -rajatisi tuleb pidada III klassi piksekaitseks. Kõik 15 m ja kõrgemad hooned ja rajatised tuleb varustada piksekaitsevõrgu ja -vööga ning mõned neist tuleb varustada kaitseks piksevardaga.
Kaevandusgeneraatori ruumid, õhuliinid, materjalilaod ja õlimahutid on peamised piksekaitseobjektid ning piksekaitseseadmed tuleks paigaldada.
Mehaaniliste ohtude ennetusmeetmed
Mehaaniline vigastus viitab peamiselt vigastustele, mis on põhjustatud liikuvate (statsionaarsete) osade, tööriistade ja mehaaniliste seadmete töödeldud osade ning inimkeha vahelisest otsesest kokkupuutest, näiteks muljumine, kokkupõrge, lõikamine, takerdumine, väänamine, lihvimine, lõikamine, torkamine jne. Selles kaevanduses olevad avatud ülekandeosad (näiteks hooratas, ülekanderihm jne) ja pöörlevate masinate, näiteks õhukompressorite, kivipuuride, laadurite jne edasi-tagasi liikuvad osad võivad inimkehale mehaanilisi kahjustusi põhjustada. Samal ajal on mehaaniline vigastus ka üks levinumaid vigastusi kaevandustootmises ning seadmed, mis võivad kergesti mehaanilisi vigastusi põhjustada, hõlmavad puurimis-, suruõhu- ja transpordiseadmeid. Peamised ennetusmeetmed hõlmavad järgmist:
(1) Mehaaniliste seadmete operaatorid peavad õppima tundma seadmete konstruktsiooni, tööpõhimõtteid, töömeetodeid ja muid teadmisi ning mõistma seadmete töötamise ajal toimuvate erinevate õnnetuste ennetamise meetodeid. Spetsiaalsete seadmete operaatorid peavad sooritama hindamise ja töötama sertifikaatidega. Mitteoperaatoritel on rangelt keelatud seadmeid käivitada ja kasutada, et vältida õnnetusi, näiteks kehavigastusi või kahjustusi.
(2) Mehaanilised seadmed tuleks paigaldada vastavalt seadme käsiraamatule ja asjakohastele eeskirjadele ning seadme töötavate komponentide kaitsekatted peavad olema täielikud ja terved.
(3) Inimesed peaksid vältima liikuvate seadmete (nt autod, laadurid jne) liikumisulatust ja paigaldama kaitseseadised, et liikuvad osad ei kukuks maha.
(4) Mehaaniliste vigastuste ohjeldamise meetmed hõlmavad peamiselt kaitsetõkete, kaitsekatete, kaitsevõrkude või muude kaitsevahendite paigaldamist mitmesugustele pöörlevatele masinatele, et isoleerida inimkeha ja seadmete ohtlikud osad. Mehaanilised kaitseseadised peaksid vastama standarditele „Mehaaniliste seadmete kaitsekatete ohutusnõuded” (GB8196-87) ja statsionaarsete tööstuslike kaitsepiirete tehnilised ohutustingimused (GB4053.3-93).
Veekindlad ja drenaažimeetmed
Kaevandus on mäenõlval asuv lahtise pinnaga kaevandus, mille minimaalne kaevanduskõrgus on 1210 m kõrgem kohalikust minimaalse erosiooni võrdlusalusest. Põhjaveel on kaevandamisele vähe mõju ning kaevandusala täitumine veega toimub peamiselt sademete mõjul. Seetõttu on kaevanduse kuivendus- ja ennetustööde eesmärk vältida sademete mõju pinna äravoolule.
Kaevanduse peamised veekindluse ja drenaažimeetmed hõlmavad järgmist: pealtkuulamis- ja drenaažikraavide rajamine väljaspool kaevandusala ning tööplatvormile 3–5 ‰ kalde rajamine drenaaži hõlbustamiseks; pikisuunaliste drenaažikraavide ja horisontaalsete truubide paigaldamine teedele drenaažiks.
Tolmukindel
Tolm on kaevandustööstuses üks peamisi tööalaseid ohte. Tolmu lekke tõhusaks kontrollimiseks ja tolmu mõju vähendamiseks töötajatele töökohal rakendab see projekt esmalt ennetuspoliitikat ja püüab minimeerida tolmu eraldumist protsessivoos:
(1) Puurplatvorm peab olema varustatud tolmu püüdva seadmega puurimismasinaga ning puurimise ajal tuleb tugevdada tolmu leviku tõkestamise meetmeid, nagu ventilatsioon ja veepihustamine;
(2) Sõidukite transpordi ajal tekkivate tolmuheitmete vähendamiseks tuleks maanteedel teha sagedast kastmist;
(3) Pärast lõhkamist ei ole töötajatel lubatud lõhkamispiirkonda kohe siseneda. Alles pärast tolmu loomulikku hajumist võib nad siseneda alale, et vähendada tolmu mõju;
(4) Töökoha õhus tuleb regulaarselt tolmu kontsentratsiooni mõõta, et tagada tolmu kontsentratsiooni vastavus töökoha õhus ohtlike tegurite piirnormidele töökeskkonnas;
(5) Varustada kaevandusoperaatoreid isikukaitsevahenditega ja viia läbi regulaarseid tervisekontrolle kogu personalile.
Müra kontrollimeetmed
Mürasaaste kontrollimiseks tuleks projekteerimisel valida võimalikult palju madala müratasemega seadmeid; paigaldada summutid suure müratasemega pneumaatilistele seadmetele, näiteks õhukompressoritele ja puurplatvormidele; suure müratasemega kohtades peavad töötajad kandma isikukaitsevahendeid, näiteks heliisolatsiooniga kõrvaklappe, et vähendada müra mõju töötajatele.
Lõhkamistööde ohutusmeetmed
(1) Lõhketööde läbiviimisel on vaja rangelt järgida „Lõhkamistööde ohutusnõudeid“. Sõltuvalt lõhketöö meetodist, ulatusest ja maastiku omadustest tuleb lõhketööde ohutusnõuete kohaselt lõhketöö ohutsooni piir määrata vastavalt maavärina ohutuskaugusele, lööklaine ohutuskaugusele ja üksikute lendavate objektide ohutuskaugusele. Personali ja vara ohutuse tagamiseks tuleb paigaldada hoiatussildid ja teha hoiatustöid.
(2) Igal lõhketööl peab olema kinnitatud lõhketöö projekt. Pärast lõhkamist peab ohutuspersonal hoolikalt kontrollima tööpinna ohutusolukorda ja enne töö jätkamist veenduma lõhketöökoha ohutuses.
(3) Lõhketöödega tegelev personal peab olema läbinud lõhketöö tehnoloogiaalase väljaõppe, tundma lõhkeseadmete jõudlust, töömeetodeid ja ohutusnõudeid ning omama töötamiseks luba.
(4) Videvikus, tihedas udus ja äikesetormil on lõhketööd rangelt keelatud.
(5) Lõppseisundi lähedal toimuvat lõhkamist kontrollitakse, et säilitada kivimimassi terviklikkus ja piiriseisundi stabiilsus.
Postituse aeg: 14. aprill 2023